Neljapäev, 1. jaanuar
Uue aasta esimene päev. Eestlased tähistavad aastavahetust traditsiooniliselt ilutulestiku, šampanja ja presidendi uusaastakõnega. Vanalinna ja suuremate linnade väljakutel kogunevad tuhanded inimesed südaööd ootama. Paljud pered vaatavad koos telerist presidendi kõnet, mis on olnud traditsioon alates taasiseseisvumisest. Uusaasta on ühtlasi aeg heade kavatsuste seadmiseks ja möödunud aasta kokkuvõtete tegemiseks.
Teisipäev, 24. veebruar
Eesti Vabariigi aastapäev ja kõige tähtsam rahvuspüha. 24. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus Endla teatris ette Eesti iseseisvusmanifest «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele». Manifesti luges ette Eesti Maanõukogu vanem Konstantin Päts. See oli ajalooline hetk — esimest korda kuulutati välja iseseisev Eesti riik. Tänapäeval tähistatakse päeva presidendi piduliku vastuvõtuga Estonia teatris, kaitseväe paraadiga ja lipu heiskamisega Pika Hermanni torni.
Reede, 3. aprill
Kristlik püha, mis mälestab Jeesuse Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. Suur Reede on kirikukalendri kõige kurvem päev. See on liikuv püha — kuupäev sõltub ülestõusmispühade ajast, langedes alati ülestõusmispühadele eelnevale reedele. Eestis on see riigipüha alates 1992. aastast. Traditsiooniliselt on see vaikne ja mõtlik päev, mil paljud inimesed külastavad jumalateenistusi.
Pühapäev, 5. aprill
Kristluse suurim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Eestis on lihavõtted tugevalt seotud ka rahvatraditsioonidega — munade värvimine sibulakoorega, munade koksmine ja kevade saabumise tähistamine. Lapsed otsivad peidetud mune aias või kodus. See on liikuv püha, mis langeb esimesele täiskuu-järgsele pühapäevale pärast kevadist pööripäeva.
Reede, 1. mai
Kevade ja töö püha, mida tuntakse rahvusvaheliselt ka töörahva pühana (1. mai). Eestis on see pigem kevade saabumise ja looduse ärkamise tähistamise päev. Paljud pered kasutavad seda pikka nädalalõppu esimeseks kevadiseks väljasõiduks, piknikuks või aiategemise alustamiseks. Nõukogude ajal oli 1. mai suurte paraadide päev, kuid taasiseseisvunud Eestis on sellest saanud rahulik perepäev.
Pühapäev, 24. mai
Kristlik püha, mis tähistab Püha Vaimu laskumist apostlite peale 49 päeva pärast ülestõusmispühi (kreeka keeles pentekoste — viiekümnes). See on kirikukalendri üks kolmest suuremast pühast koos jõulude ja ülestõusmispühadega. Eestis on nelipühad suhteliselt vaikselt tähistatud riigipüha, mida paljud kasutavad perepäevana ja looduses viibimiseks.
Teisipäev, 23. juuni
Eesti Vabadussõja ühe otsustavaima lahingu — 1919. aasta Võnnu lahingu — võidu mälestuspäev. 23. juunil 1919 alistasid Eesti 3. diviis ja Põhja-Läti brigaad kindral Rüdiger von der Goltzi juhitud Landeswehri väed Võnnu (Cēsis) all. See võit kindlustas Eesti ja Läti iseseisvuse. Võidupüha on ka Eesti kaitseväe püha ja lipupäev. Õhtul süüdatakse presidendi poolt võidutuli, mis saadetakse muinastulede ööl üle kogu Eesti.
Kolmapäev, 24. juuni
Eestlaste kõige armastatuma ja emotsionaalsem rahvapüha. Jaanipäev on seotud suvise pööripäevaga — aasta kõige pikema päevaga. Traditsiooniliselt kogunetakse maale, süüakse jaanilõke, hüpatakse üle tule (mis usutavasti toob tervist ja õnne), otsitakse sõnajalaõit (mida muidugi kunagi ei leita) ja lauldakse ning tantsitakse kogu öö. Jaanipäev on eestlaste jaoks ka mitteametlik suvealguse märk. Paljud lahkuvad linnast maale juba 22. juuni õhtul.
Neljapäev, 20. august
20. augustil 1991 taastas Eesti Ülemnõukogu oma ajaloolise otsusega Eesti Vabariigi iseseisvuse. Otsus võeti vastu Moskva augustiputši ajal, mil Nõukogude Liidus valitses kaos. Eesti kasutas seda ajaloolist hetke ja kuulutas taasiseseisvumise välja. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Islandi Vabariik juba samal päeval. Sellele järgnesid kiiresti teised riigid. See päev tähistab Eesti tagasitulekut rahvusvahelisse perekonda pärast 51 aastat okupatsiooni.
Neljapäev, 24. detsember
Eesti peamine ja kõige emotsionaalsem jõulupüha. Erinevalt paljudest lääneriikidest, kus peamine tähistamine on 25. detsembril, koguneb eesti pere just 24. detsembri õhtul. Traditsiooniliselt kuulatakse esmalt presidendi jõulutervitust, seejärel süüakse pidulik jõulusöök ja lõpuks jagatakse kingitusi jõulupuu all. Paljud pered külastavad jõululaupäeva pärastlõunal surnuaeda, kus süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel — see on üks Eesti kaunimaid traditsioone.
Reede, 25. detsember
Esimene jõulupüha on traditsiooniline puhkepäev pärast jõululaupäeva pidustusi. Kristlikus traditsioonis on see Jeesuse Kristuse sünni mälestuspäev. Eestis on see rahulik perepäev — veedetakse aega koos, nautitakse eelmise õhtu toidu ülejääke, mängitakse uute kingitustega ja käiakse sugulastel külas. Paljud pered vaatavad koos jõulufilme või käivad talvisel jalutuskäigul.
Laupäev, 26. detsember
Teine jõulupüha on jõuluaja viimane ametlik puhkepäev. 2026. aastal langeb see laupäevale. Paljud pered kasutavad seda päeva kaugemamate sugulaste ja sõprade külastamiseks. Mõned pered alustavad juba jõulukaunistuste mahavõtmist, kuigi traditsiooniliselt jäävad kaunistused ülesse kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Talvise ilma korral on populaarsed ka kelgutamine, uisutamine ja lumelinna ehitamine.
Teisipäev, 6. jaanuar
Kirikupüha, mis tähistab Jeesuse Kristuse ilmumist ja lõpetab jõuluaja. Kolm idamaa tarka — Kaspar, Melchior ja Baltasar — tõid vastsündinud Jeesusele kulda, viirukit ja mürri. Eestis on see päev, mil traditsiooniliselt jõulukaunistused maha võetakse.
Reede, 30. jaanuar
Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Peterson kirjutas 1818. aastal kuulsa luuletuse «Kas siis selle maa keel...», millest sai üks eestluse sümboleid. Päeval tunnustatakse Eesti kirjanikke ja tutvustatakse kirjanduse rolli Eesti kultuuris.
Esmaspäev, 2. veebruar
2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa alla Tartu rahulepingule. See oli esimene rahvusvaheline leping, mis tunnustas Eesti iseseisvust. Leping kehtestas piiri kahe riigi vahel ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust «igaveseks ajaks». Tartu rahuleping on Eesti riikluse üks alusdokumente.
Laupäev, 14. märts
Emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (14. märts 1801). Peterson tõestas oma doktoritöös, et eesti keel sobib luulekeeleks — ajal mil saksa keelt peeti ainsaks kultuurkeeleks. Emakeelepäeval korraldatakse üle Eesti keeleüritusi, etteütlusi ja loenguid eesti keele väärtustamiseks.
Pühapäev, 10. mai
Emadepäeva tähistatakse mai teisel pühapäeval. See on perekondlik pidupäev, mil tunnustatakse ja austatakse emasid. Eestis on emadepäeva tähistatud alates 1923. aastast. Traditsiooniliselt kingivad lapsed emadele lilli, kaarte ja korraldavad kodukontserte. Paljud pered söövad pidulikku hommikusööki koos.
Esmaspäev, 1. juuni
Rahvusvaheline lastekaitsepäev, mis juhib tähelepanu laste õigustele ja heaolule. Eestis korraldatakse sel päeval üle riigi lastele mõeldud üritusi, kontserte ja festivale. Kuupäev on pärit 1950. aastast, mil Rahvusvaheline Demokraatlik Naisteliit kuulutas 1. juuni lastekaitsepäevaks.
Neljapäev, 4. juuni
4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikus esimene sinimustvalge lipp, mille valmistas Eesti Üliõpilaste Selts. Tudengilipust kasvas välja rahvuslipp, mis sümboliseerib Eesti iseseisvust. Sini-must-valge lipu värvid sümboliseerivad: sinine — taevas, usaldus ja lojaalsus; must — kodumaa muld ja rasked ajad; valge — püüdlus hariduse ja valguse poole.
Pühapäev, 14. juuni
14. juunil 1941 toimus esimene Nõukogude massiküüditamine Eestist. Ühe ööga küüditati Siberisse üle 10 000 inimese — mehi, naisi, lapsi ja vanurid. Paljud neist hukkusid. Leinapäeval mälestatakse kõiki küüditatuid ja poliitilise terrori ohvreid. Eesti lipp heisatakse sel päeval leinalipuna — pool masti.
Pühapäev, 23. august
23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liit ja natsi-Saksamaa alla Molotov-Ribbentropi paktile, mis sisaldas salajast lisaprotokolli Euroopa jagamiseks mõjusfäärideks. See pakt viis Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude okupatsiooni alla. Sel päeval mälestatakse mõlema totalitaarse režiimi ohvreid üle Euroopa.
Pühapäev, 13. september
Vanavanemate päeva tähistatakse septembri teisel pühapäeval. See on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse vanaemasid ja vanaisasid ning nende rolli perekondade ja ühiskonna elus. Paljud pered külastavad sel päeval oma vanavanemaid ja veedavad koos kvaliteetaega.
Teisipäev, 22. september
22. septembril 1944 langetasid Punaväed sinimustvalge Eesti lipu Pika Hermanni tornist ning algas ligi 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. Sel päeval mälestatakse kõiki, kes võitlesid Eesti vabaduse eest nii Nõukogude kui ka natsi-Saksa okupatsiooni vastu.
Neljapäev, 1. oktoober
Omavalitsuspäevaga tunnustatakse linnade ja valdade rolli Eesti arengus ja igapäevaelus. Kohalik omavalitsus on demokraatia alustala — otsused tehakse inimestele kõige lähemal tasandil. Päeval tutvustatakse omavalitsuste tööd, ajalugu ja praeguseid väljakutseid.
Laupäev, 17. oktoober
Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste perekonda koos soomlaste, ungarlaste, maride, udmurtide, komide ja paljude teistega. Hõimupäeval tutvustatakse ühist kultuuripärandit, keelesugulussidemeid ja soome-ugri rahvaste praegust olukorda. Tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval.
Esmaspäev, 2. november
Hingedepäev on vaikne mälestuspäev, mil mälestatakse lahkunud lähedasi. Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse, mis tähistab saagikoristuse lõppu ja üleminekut talvistele töödele. Paljud inimesed külastavad sel päeval surnuaedu ja süütavad küünlad haudadel.
Pühapäev, 8. november
Isadepäeva tähistatakse novembri teisel pühapäeval. See on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse isasid ning nende panust perekonda ja ühiskonda. Eestis koordineerib isadepäeva tähistamist Kaitsevägi, mis seob päeva ka kaitsetahtega ja isamaa eest seismisega.
Esmaspäev, 16. november
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni — esimese ametliku sammu taasiseseisvumise suunas. See oli julge avaldus Nõukogude Liidu sees, mis kuulutas Eesti seaduste ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Taassünni päev tähistab Eesti laulva revolutsiooni kulminatsiooni.
Neljapäev, 1. jaanuar
Teisipäev, 24. veebruar
Reede, 3. aprill
Pühapäev, 5. aprill
Reede, 1. mai
Pühapäev, 24. mai
Teisipäev, 23. juuni
Kolmapäev, 24. juuni
Neljapäev, 20. august
Neljapäev, 24. detsember
Reede, 25. detsember
Laupäev, 26. detsember
Uusaasta on neljapäeval. Võta reede (2. jaanuar) vabaks ja saad 4-päevase nädalavahetuse!
Uue aasta esimene päev. Eestlased tähistavad aastavahetust traditsiooniliselt ilutulestiku, šampanja ja presidendi uusaastakõnega. Vanalinna ja suuremate linnade väljakutel kogunevad tuhanded inimesed südaööd ootama. Paljud pered vaatavad koos telerist presidendi kõnet, mis on olnud traditsioon alates taasiseseisvumisest. Uusaasta on ühtlasi aeg heade kavatsuste seadmiseks ja möödunud aasta kokkuvõtete tegemiseks.
Püha on teisipäeval. Võta esmaspäev (23. veebr) vabaks ja naudi 4-päevast puhkust!
Eesti Vabariigi aastapäev ja kõige tähtsam rahvuspüha. 24. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus Endla teatris ette Eesti iseseisvusmanifest «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele». Manifesti luges ette Eesti Maanõukogu vanem Konstantin Päts. See oli ajalooline hetk — esimest korda kuulutati välja iseseisev Eesti riik. Tänapäeval tähistatakse päeva presidendi piduliku vastuvõtuga Estonia teatris, kaitseväe paraadiga ja lipu heiskamisega Pika Hermanni torni.
Tasuta pikk nädalavahetus! Suur Reede annab automaatselt 3 vaba päeva järjest.
Kristlik püha, mis mälestab Jeesuse Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. Suur Reede on kirikukalendri kõige kurvem päev. See on liikuv püha — kuupäev sõltub ülestõusmispühade ajast, langedes alati ülestõusmispühadele eelnevale reedele. Eestis on see riigipüha alates 1992. aastast. Traditsiooniliselt on see vaikne ja mõtlik päev, mil paljud inimesed külastavad jumalateenistusi.
Kristluse suurim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Eestis on lihavõtted tugevalt seotud ka rahvatraditsioonidega — munade värvimine sibulakoorega, munade koksmine ja kevade saabumise tähistamine. Lapsed otsivad peidetud mune aias või kodus. See on liikuv püha, mis langeb esimesele täiskuu-järgsele pühapäevale pärast kevadist pööripäeva.
Tasuta pikk nädalavahetus! Püha langeb reedele, andes 3 vaba päeva.
Kevade ja töö püha, mida tuntakse rahvusvaheliselt ka töörahva pühana (1. mai). Eestis on see pigem kevade saabumise ja looduse ärkamise tähistamise päev. Paljud pered kasutavad seda pikka nädalalõppu esimeseks kevadiseks väljasõiduks, piknikuks või aiategemise alustamiseks. Nõukogude ajal oli 1. mai suurte paraadide päev, kuid taasiseseisvunud Eestis on sellest saanud rahulik perepäev.
Kristlik püha, mis tähistab Püha Vaimu laskumist apostlite peale 49 päeva pärast ülestõusmispühi (kreeka keeles pentekoste — viiekümnes). See on kirikukalendri üks kolmest suuremast pühast koos jõulude ja ülestõusmispühadega. Eestis on nelipühad suhteliselt vaikselt tähistatud riigipüha, mida paljud kasutavad perepäevana ja looduses viibimiseks.
Suve mega-nädal! Võta N, R ja E vabaks ning saa kokku 9 järjestikust vaba päeva.
Eesti Vabadussõja ühe otsustavaima lahingu — 1919. aasta Võnnu lahingu — võidu mälestuspäev. 23. juunil 1919 alistasid Eesti 3. diviis ja Põhja-Läti brigaad kindral Rüdiger von der Goltzi juhitud Landeswehri väed Võnnu (Cēsis) all. See võit kindlustas Eesti ja Läti iseseisvuse. Võidupüha on ka Eesti kaitseväe püha ja lipupäev. Õhtul süüdatakse presidendi poolt võidutuli, mis saadetakse muinastulede ööl üle kogu Eesti.
Eestlaste kõige armastatuma ja emotsionaalsem rahvapüha. Jaanipäev on seotud suvise pööripäevaga — aasta kõige pikema päevaga. Traditsiooniliselt kogunetakse maale, süüakse jaanilõke, hüpatakse üle tule (mis usutavasti toob tervist ja õnne), otsitakse sõnajalaõit (mida muidugi kunagi ei leita) ja lauldakse ning tantsitakse kogu öö. Jaanipäev on eestlaste jaoks ka mitteametlik suvealguse märk. Paljud lahkuvad linnast maale juba 22. juuni õhtul.
Langeb neljapäevale. Võta reede (21. august) vabaks ja saad 4-päevase nädalalõpu!
20. augustil 1991 taastas Eesti Ülemnõukogu oma ajaloolise otsusega Eesti Vabariigi iseseisvuse. Otsus võeti vastu Moskva augustiputši ajal, mil Nõukogude Liidus valitses kaos. Eesti kasutas seda ajaloolist hetke ja kuulutas taasiseseisvumise välja. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Islandi Vabariik juba samal päeval. Sellele järgnesid kiiresti teised riigid. See päev tähistab Eesti tagasitulekut rahvusvahelisse perekonda pärast 51 aastat okupatsiooni.
Võta lisaks esmaspäev (21.12) ja teisipäev (22.12) vabaks ja saad 9 järjestikust vaba päeva (L 19.12 – P 27.12)!
Eesti peamine ja kõige emotsionaalsem jõulupüha. Erinevalt paljudest lääneriikidest, kus peamine tähistamine on 25. detsembril, koguneb eesti pere just 24. detsembri õhtul. Traditsiooniliselt kuulatakse esmalt presidendi jõulutervitust, seejärel süüakse pidulik jõulusöök ja lõpuks jagatakse kingitusi jõulupuu all. Paljud pered külastavad jõululaupäeva pärastlõunal surnuaeda, kus süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel — see on üks Eesti kaunimaid traditsioone.
Esimene jõulupüha on traditsiooniline puhkepäev pärast jõululaupäeva pidustusi. Kristlikus traditsioonis on see Jeesuse Kristuse sünni mälestuspäev. Eestis on see rahulik perepäev — veedetakse aega koos, nautitakse eelmise õhtu toidu ülejääke, mängitakse uute kingitustega ja käiakse sugulastel külas. Paljud pered vaatavad koos jõulufilme või käivad talvisel jalutuskäigul.
Teine jõulupüha on jõuluaja viimane ametlik puhkepäev. 2026. aastal langeb see laupäevale. Paljud pered kasutavad seda päeva kaugemamate sugulaste ja sõprade külastamiseks. Mõned pered alustavad juba jõulukaunistuste mahavõtmist, kuigi traditsiooniliselt jäävad kaunistused ülesse kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Talvise ilma korral on populaarsed ka kelgutamine, uisutamine ja lumelinna ehitamine.
Uusaasta on neljapäeval. Võta reede (2. jaanuar) vabaks ja saad 4-päevase nädalavahetuse!
Uue aasta esimene päev. Eestlased tähistavad aastavahetust traditsiooniliselt ilutulestiku, šampanja ja presidendi uusaastakõnega. Vanalinna ja suuremate linnade väljakutel kogunevad tuhanded inimesed südaööd ootama. Paljud pered vaatavad koos telerist presidendi kõnet, mis on olnud traditsioon alates taasiseseisvumisest. Uusaasta on ühtlasi aeg heade kavatsuste seadmiseks ja möödunud aasta kokkuvõtete tegemiseks.
Püha on teisipäeval. Võta esmaspäev (23. veebr) vabaks ja naudi 4-päevast puhkust!
Eesti Vabariigi aastapäev ja kõige tähtsam rahvuspüha. 24. veebruaril 1918 kuulutati Pärnus Endla teatris ette Eesti iseseisvusmanifest «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele». Manifesti luges ette Eesti Maanõukogu vanem Konstantin Päts. See oli ajalooline hetk — esimest korda kuulutati välja iseseisev Eesti riik. Tänapäeval tähistatakse päeva presidendi piduliku vastuvõtuga Estonia teatris, kaitseväe paraadiga ja lipu heiskamisega Pika Hermanni torni.
Tasuta pikk nädalavahetus! Suur Reede annab automaatselt 3 vaba päeva järjest.
Kristlik püha, mis mälestab Jeesuse Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. Suur Reede on kirikukalendri kõige kurvem päev. See on liikuv püha — kuupäev sõltub ülestõusmispühade ajast, langedes alati ülestõusmispühadele eelnevale reedele. Eestis on see riigipüha alates 1992. aastast. Traditsiooniliselt on see vaikne ja mõtlik päev, mil paljud inimesed külastavad jumalateenistusi.
Kristluse suurim püha, mis tähistab Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Eestis on lihavõtted tugevalt seotud ka rahvatraditsioonidega — munade värvimine sibulakoorega, munade koksmine ja kevade saabumise tähistamine. Lapsed otsivad peidetud mune aias või kodus. See on liikuv püha, mis langeb esimesele täiskuu-järgsele pühapäevale pärast kevadist pööripäeva.
Tasuta pikk nädalavahetus! Püha langeb reedele, andes 3 vaba päeva.
Kevade ja töö püha, mida tuntakse rahvusvaheliselt ka töörahva pühana (1. mai). Eestis on see pigem kevade saabumise ja looduse ärkamise tähistamise päev. Paljud pered kasutavad seda pikka nädalalõppu esimeseks kevadiseks väljasõiduks, piknikuks või aiategemise alustamiseks. Nõukogude ajal oli 1. mai suurte paraadide päev, kuid taasiseseisvunud Eestis on sellest saanud rahulik perepäev.
Kristlik püha, mis tähistab Püha Vaimu laskumist apostlite peale 49 päeva pärast ülestõusmispühi (kreeka keeles pentekoste — viiekümnes). See on kirikukalendri üks kolmest suuremast pühast koos jõulude ja ülestõusmispühadega. Eestis on nelipühad suhteliselt vaikselt tähistatud riigipüha, mida paljud kasutavad perepäevana ja looduses viibimiseks.
Suve mega-nädal! Võta N, R ja E vabaks ning saa kokku 9 järjestikust vaba päeva.
Eesti Vabadussõja ühe otsustavaima lahingu — 1919. aasta Võnnu lahingu — võidu mälestuspäev. 23. juunil 1919 alistasid Eesti 3. diviis ja Põhja-Läti brigaad kindral Rüdiger von der Goltzi juhitud Landeswehri väed Võnnu (Cēsis) all. See võit kindlustas Eesti ja Läti iseseisvuse. Võidupüha on ka Eesti kaitseväe püha ja lipupäev. Õhtul süüdatakse presidendi poolt võidutuli, mis saadetakse muinastulede ööl üle kogu Eesti.
Eestlaste kõige armastatuma ja emotsionaalsem rahvapüha. Jaanipäev on seotud suvise pööripäevaga — aasta kõige pikema päevaga. Traditsiooniliselt kogunetakse maale, süüakse jaanilõke, hüpatakse üle tule (mis usutavasti toob tervist ja õnne), otsitakse sõnajalaõit (mida muidugi kunagi ei leita) ja lauldakse ning tantsitakse kogu öö. Jaanipäev on eestlaste jaoks ka mitteametlik suvealguse märk. Paljud lahkuvad linnast maale juba 22. juuni õhtul.
Langeb neljapäevale. Võta reede (21. august) vabaks ja saad 4-päevase nädalalõpu!
20. augustil 1991 taastas Eesti Ülemnõukogu oma ajaloolise otsusega Eesti Vabariigi iseseisvuse. Otsus võeti vastu Moskva augustiputši ajal, mil Nõukogude Liidus valitses kaos. Eesti kasutas seda ajaloolist hetke ja kuulutas taasiseseisvumise välja. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Islandi Vabariik juba samal päeval. Sellele järgnesid kiiresti teised riigid. See päev tähistab Eesti tagasitulekut rahvusvahelisse perekonda pärast 51 aastat okupatsiooni.
Võta lisaks esmaspäev (21.12) ja teisipäev (22.12) vabaks ja saad 9 järjestikust vaba päeva (L 19.12 – P 27.12)!
Eesti peamine ja kõige emotsionaalsem jõulupüha. Erinevalt paljudest lääneriikidest, kus peamine tähistamine on 25. detsembril, koguneb eesti pere just 24. detsembri õhtul. Traditsiooniliselt kuulatakse esmalt presidendi jõulutervitust, seejärel süüakse pidulik jõulusöök ja lõpuks jagatakse kingitusi jõulupuu all. Paljud pered külastavad jõululaupäeva pärastlõunal surnuaeda, kus süüdatakse küünlad lahkunud lähedaste haudadel — see on üks Eesti kaunimaid traditsioone.
Esimene jõulupüha on traditsiooniline puhkepäev pärast jõululaupäeva pidustusi. Kristlikus traditsioonis on see Jeesuse Kristuse sünni mälestuspäev. Eestis on see rahulik perepäev — veedetakse aega koos, nautitakse eelmise õhtu toidu ülejääke, mängitakse uute kingitustega ja käiakse sugulastel külas. Paljud pered vaatavad koos jõulufilme või käivad talvisel jalutuskäigul.
Teine jõulupüha on jõuluaja viimane ametlik puhkepäev. 2026. aastal langeb see laupäevale. Paljud pered kasutavad seda päeva kaugemamate sugulaste ja sõprade külastamiseks. Mõned pered alustavad juba jõulukaunistuste mahavõtmist, kuigi traditsiooniliselt jäävad kaunistused ülesse kuni kolmekuningapäevani (6. jaanuar). Talvise ilma korral on populaarsed ka kelgutamine, uisutamine ja lumelinna ehitamine.
Kirikupüha, mis tähistab Jeesuse Kristuse ilmumist ja lõpetab jõuluaja. Kolm idamaa tarka — Kaspar, Melchior ja Baltasar — tõid vastsündinud Jeesusele kulda, viirukit ja mürri. Eestis on see päev, mil traditsiooniliselt jõulukaunistused maha võetakse.
Eesti kirjanduse päeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Peterson kirjutas 1818. aastal kuulsa luuletuse «Kas siis selle maa keel...», millest sai üks eestluse sümboleid. Päeval tunnustatakse Eesti kirjanikke ja tutvustatakse kirjanduse rolli Eesti kultuuris.
2. veebruaril 1920 kirjutasid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa alla Tartu rahulepingule. See oli esimene rahvusvaheline leping, mis tunnustas Eesti iseseisvust. Leping kehtestas piiri kahe riigi vahel ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust «igaveseks ajaks». Tartu rahuleping on Eesti riikluse üks alusdokumente.
Emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (14. märts 1801). Peterson tõestas oma doktoritöös, et eesti keel sobib luulekeeleks — ajal mil saksa keelt peeti ainsaks kultuurkeeleks. Emakeelepäeval korraldatakse üle Eesti keeleüritusi, etteütlusi ja loenguid eesti keele väärtustamiseks.
Emadepäeva tähistatakse mai teisel pühapäeval. See on perekondlik pidupäev, mil tunnustatakse ja austatakse emasid. Eestis on emadepäeva tähistatud alates 1923. aastast. Traditsiooniliselt kingivad lapsed emadele lilli, kaarte ja korraldavad kodukontserte. Paljud pered söövad pidulikku hommikusööki koos.
Rahvusvaheline lastekaitsepäev, mis juhib tähelepanu laste õigustele ja heaolule. Eestis korraldatakse sel päeval üle riigi lastele mõeldud üritusi, kontserte ja festivale. Kuupäev on pärit 1950. aastast, mil Rahvusvaheline Demokraatlik Naisteliit kuulutas 1. juuni lastekaitsepäevaks.
4. juunil 1884 õnnistati Otepää kirikus esimene sinimustvalge lipp, mille valmistas Eesti Üliõpilaste Selts. Tudengilipust kasvas välja rahvuslipp, mis sümboliseerib Eesti iseseisvust. Sini-must-valge lipu värvid sümboliseerivad: sinine — taevas, usaldus ja lojaalsus; must — kodumaa muld ja rasked ajad; valge — püüdlus hariduse ja valguse poole.
14. juunil 1941 toimus esimene Nõukogude massiküüditamine Eestist. Ühe ööga küüditati Siberisse üle 10 000 inimese — mehi, naisi, lapsi ja vanurid. Paljud neist hukkusid. Leinapäeval mälestatakse kõiki küüditatuid ja poliitilise terrori ohvreid. Eesti lipp heisatakse sel päeval leinalipuna — pool masti.
23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liit ja natsi-Saksamaa alla Molotov-Ribbentropi paktile, mis sisaldas salajast lisaprotokolli Euroopa jagamiseks mõjusfäärideks. See pakt viis Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude okupatsiooni alla. Sel päeval mälestatakse mõlema totalitaarse režiimi ohvreid üle Euroopa.
22. septembril 1944 langetasid Punaväed sinimustvalge Eesti lipu Pika Hermanni tornist ning algas ligi 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. Sel päeval mälestatakse kõiki, kes võitlesid Eesti vabaduse eest nii Nõukogude kui ka natsi-Saksa okupatsiooni vastu.
Omavalitsuspäevaga tunnustatakse linnade ja valdade rolli Eesti arengus ja igapäevaelus. Kohalik omavalitsus on demokraatia alustala — otsused tehakse inimestele kõige lähemal tasandil. Päeval tutvustatakse omavalitsuste tööd, ajalugu ja praeguseid väljakutseid.
Eestlased kuuluvad soome-ugri rahvaste perekonda koos soomlaste, ungarlaste, maride, udmurtide, komide ja paljude teistega. Hõimupäeval tutvustatakse ühist kultuuripärandit, keelesugulussidemeid ja soome-ugri rahvaste praegust olukorda. Tähistatakse oktoobri kolmandal laupäeval.
Hingedepäev on vaikne mälestuspäev, mil mälestatakse lahkunud lähedasi. Eesti rahvakalendris jääb hingedepäev hingedeaja sisse, mis tähistab saagikoristuse lõppu ja üleminekut talvistele töödele. Paljud inimesed külastavad sel päeval surnuaedu ja süütavad küünlad haudadel.
Isadepäeva tähistatakse novembri teisel pühapäeval. See on perekondlik pidupäev, millega austatakse ja tunnustatakse isasid ning nende panust perekonda ja ühiskonda. Eestis koordineerib isadepäeva tähistamist Kaitsevägi, mis seob päeva ka kaitsetahtega ja isamaa eest seismisega.
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni — esimese ametliku sammu taasiseseisvumise suunas. See oli julge avaldus Nõukogude Liidu sees, mis kuulutas Eesti seaduste ülimuslikkuse NSV Liidu seaduste üle. Taassünni päev tähistab Eesti laulva revolutsiooni kulminatsiooni.
Eesti Vabariigis on pühade ja tähtpäevade seaduse alusel kehtestatud 11 riigipüha ja 1 rahvuspüha. Riigipühad on seaduse järgi vabad päevad, mil enamus asutusi ja ettevõtteid ei tööta. Ühistransport liigub riigipühadel pühapäevase sõidugraafiku alusel.
Töölepingu seaduse § 45 kohaselt peab tööandja riigipühal töötamise eest maksma kahekordset palka. Samuti on neli päeva aastas — uusaasta, iseseisvuspäeva, võidupüha ja jõululaupäeva eelne tööpäev — kolme tunni võrra lühendatud (TLS § 53). Neli riigipüha on ühtlasi lipupäevad: iseseisvuspäev, võidupüha, jaanipäev ja taasiseseisvumispäev. Jaanipäeval lippu ei langetata — see lehvib ööpäev läbi jaaniööl.
Lisaks riigipühadele on Eestis pühade ja tähtpäevade seadusega kehtestatud 16 riiklikku tähtpäeva. Riiklikud tähtpäevad ei ole tööst vabad päevad, kuid neid tähistatakse riiklikult — korraldatakse üritusi, kontserte ja mälestushetki. Enamikel riiklikel tähtpäevadel heisatakse Eesti lipp.
Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad nii ajaloolised mälestuspäevad (Tartu rahulepingu aastapäev, leinapäev, taassünni päev) kui ka perekondlikud pidupäevad (emadepäev, isadepäev, vanavanemate päev) ja kultuurilised tähtpäevad (emakeelepäev, Eesti kirjanduse päev, hõimupäev). Eestis on kokku 18 lipupäeva, mil riigilipp heisatakse avalikele hoonetele.